foto: Matton Estonia
       
Gerttu kodublogi
 
Mida täna süüa teha?
Gerttu Simm     nov 04, 2015
3 Kommentaari
Kas ma olen ainuke, kelle jaoks see on üks paganama tüütu ja painav küsimus? Ilmselt mitte. Meil oli varem umbes igapäevane vestlus stiilis:
„Mis me täna süüa teeme?“
„Ma ei tea.“
„Aga mille isu sul on?“
„Ma ei tea, mille isu sul endal on?“
„Ma ka ei tea. Tahaks midagi head.“
„A mis see hea on?“
„Ma ei tea...“

Ja kuigi mulle tegelikult väga-väga meeldib süüa teha, siis sellised vestlused nullisid minul küll igasuguse motivatsiooni ja kui lõpuks sai välja mõeldud, mida teha, poes käidud ja söök valmis, siis polnud nagu enam eriti isugi.

Aga mul tuli üks hea mõte, kuidas seda probleemi lahendada – panime ühe korraga kirja kõik söögid, mida meile teha ja süüa meeldib. Jagasime need veel eraldi kategooriatesse, näiteks
 pastad: kanapasta, lõhepasta, carbonara, lasanje jne;
 supid: frikadellisupp, lõhesupp, kanasupp, püreesupp jne;
 kala/mereannid: ahjulõhe, karbid, krevetid jne;
 liha: šnitsel, sisefilee, kotletid jne;
 kana: täidetud kanafileed, kanatiivad, ahjukana jne;
 salatid: kitsejuustusalat, kanasalat, tuunikalasalat, serrano singi salat jne;
 muu: wok, tacod, värskekapsahautis, pada jne...

Meie nimekiri tuli igatahes umbes 40 söögi pikkune. Kuna päris iga päev niikuinii kodus süüa ei tee, siis selle arvestuse järgi peaks ju saama lausa poolteist kuni kaks kuud süüa nii, et mitte ükski asi ei kordu. Päris hea tulemus! Ja need väikesed listid on ennast ikka väga õigustanud – kui ühtegi head mõtet peas pole, võtad aga paberikesed köögisahtlist välja ja juba mõne sekundiga on päris mitu head mõtet, mida süüa teha!

Nüüd on meil tegelikult veel parem süsteem, et seda igapäevast söögitegemise protsessi kiirendada ja meeldivana hoida. Käime nimelt põhilist söögikraami ostmas ainult kord nädalas. Varem käisime iga päev, nii et sellele „Mida täna süüa teha?“ vestlusele järgnes alati ka pikk poeskäik, tavaliselt tipptunni ajal.

Ja tegelikult ei hoia see kokku mitte ainult aega, vaid ka raha. Kui praegu ma lähen töölt koju teadmisega, mis mul kodus kapis olemas on ja mida peaks süüa tegema, siis varem tuli mõte õhtusöögiks tavaliselt keset päeva või pärast tööpäeva lõppu. See tähendas tihti, et mul polnud õrna aimugi, mis juba kodus olemas on ja et vältida kojujõudes halba üllatust, et nüüd tuleb poodi tagasi minna, siis ostsin nii igaks juhuks kõik vajaminevad asjad jälle nullist. See lõppes alati sellega, et mul oli kapis umbes kolm pakki riivsaia, mustmiljon poolikut pakki pastasid ja terve armee jagu tatart. Okei, need vähemalt ei lähe pahaks, aga kui sama palju on poolikuid piimatooteid ja juurikaid ning muud, mis kiiremini rikneb, on juba natukene kehvem seis.

Igapäevase ostukorvi summat suurendas lisaks mõttetult äravisatud söögikraamile päris palju ka see, et poodi jõudsin ma paratamatult üsna tühja kõhuga ja kuna ma teadsin, et lähima tunni jooksul ilmselt süüa ei saa, rändasid korvi ka igasugused täiesti ebavajalikud snäkid (peamiselt rämps), mis sinna tühja kõhuga poodi minnes ikka satuvad.

Nüüd on lihtne – korra nädalas paneme kirja neli-viis sööki, mida sel nädalal võiks teha, paar korda sööme niikuinii külapeal või väljas. Päris ranget nädalamenüüd ei tee, sest äkki on ikkagi millegi muu isu – nii ei olegi olulist vahet, kui planeeritud hakklihakastmest saavad hoopis kotletid või pikkpoiss või kui pastast saab risotto. Ostame suurema osa söögikraami korraga ära ja vajadusel käime veel korra-kaks nädala jooksul poes.

Ma päris täpset arvestust ei ole siiani veel pidanud, kui palju me ligikaudu nii toimetades raha säästnud oleme, aga ma julgen arvata, et vähemalt kolmandiku võrra soodsamaks on meie ostukorv muutunud küll. Novembri kohta plaanin päris kokkuvõtte ka teha, eks siis paistab, mis tegelikud tulemused on. Rääkimata sellest, kui palju jääb üle aega, kui vajalikud asjad on kodus kapis olemas, õhtusöögiideed sahtlis paberil ja minu vaevaks jääb vaid hea õhtusöök kiirelt valmis teha. 
Kategooriad
Gerttu kodublogi
kommentaarid (3):

Tubli, Gerttu! Väga asjalik kalkulatsioon. Ja mitte kellelagi pealesuruv, mida just tohib, mida mitte. Tubli!

Tundmatu (mees) | 10.11.2015

Pärast väikese lapse kõrvalt tööle minekut hakkasin kasutama sama süsteemi: üks menüü ja üks suur poeskäik nädalas. Lisaks rakendan veel sellist põhimõtet, et nädalas võiks olla üks supp ning vähemalt üks peamiselt köögiviljaroog (ühepajatoit, kapsahautis vms) ning üks kalaroog. Seega aitab menüü planeerimine ka toitu vaheldusrikkamana hoida :)

Mari | 12.11.2015

Aitäh, tundmatu (mees) - minu meelest ongi nii õige, et ei saa 100% menüüd ette kirjutada. Sest no mis siis saab, kui ikka neljapäeval pole selle asja isu, mis ma pühapäeval arvasin, et võiks olla :) Tuleb lihtsalt natukene leidlik olla ja siis saab kerge vaevaga plaane ümber mängida.

Mari, me kasutame Sinuga planeerimisel üsna sarnast loogikat - vaatan ka "menüü" tavaliselt üle sellise pilguga, et igal nädalal võiks olla üks supp, üks salat, üks liharoog (no supis ja salatis ikka on ka liha enamasti :)), üks kalapäev jne. See hoiab tõesti toidulaua vaheldusrikkama ja etteplaneerimine ei tundu tänu sellele ka nii hullult piirav.

Gerttu | 25.11.2015